Thursday, 9 March 2017

Uus õmblusmasin

Kuna Mondo oli suutnud KDI-le natuke toetusraha koguda, siis tegime naistega koosoleku kus arutasime kuidas toetusrahale KDI jaoks kõige otstarbekam kasutus leida.
Kuna riiete kvaliteetsemaks õmblemiseks on tarvis overlock tüüpi õmblusmasinat mida KDI-l ei olnud ja ka kohalik klientuur oli Olivia sõnul tihtipeale käinud KDI-s küsimas just overlock õmblust, siis otsustatigi, et selline masin oleks kõige parem.

Mondolt sai KDI masina ostuks heakskiidu ja ostsime alllinnast masina ära. Naised on masina üle väga õnnelikud ja juba reedel teeb Night Oliviale esimese overlock koolituse.

Olivia uue overlockiga





Tuesday, 7 March 2017

KDI

Sotsiaalmeedia


Vaatasin üle KDI töötaja Olivia poolt tehtud sotsiaalmeedia postitused ja selleks, et pilte paremaks saada kutsusin minuga ühes külalistemajas elavad poola fotograafi Aleksandra Dynase Oliviale väikest fotokoolitust tegema.

Kangad


Naised õmblevad tooteid peamiselt aafrika kangastest. Asjade jaoks, nagu käekotid, pajakindad jne. ostavad naised ise materjali ja õmblevad müügiks need valmis. Riiete õmblemisega on keerulisem, sest enamasti õmblevad naised riideid võetud mõõtude järgi ja piltidel toodud täpselt samasuguseid kangaid pole kliendi jaoks enamjaolt saada. Selleks, et klient sobiva kangaga riideeseme saaks peab ta selle kanga ise Kampalast kaasa tooma. Selline korraldus on aga paljude klientide jaoks vastuvõetamatu.
Naistega peetud koosolekul tegin ettepaneku väikese kangalao tekitamiseks. Naised olid selle mõttega nõus, ning ostsime 120 jardi erinevaid kangaid. Nüüd saavad kliendid 10 kanga vahel valida.

Aliinega kangaid valimas

Uuenduskuur



Ammune KDI vabatahtlik Vivienne kes Saksamaal KDI tooteid müüb oli samuti Kampalas KDI-d külastamas. Otsustasime Viviennega, et teeme KDI poes natuke puhastustööd ja remonti. Tõstsime kogu poe kraamist tühjaks ja värvisime üle koledamad poe seinad.

Lisaks koristamisele ja värvimisele parandasin ära vana raadio ja Vivienne hoolitses ka Olivia väikse poja Brightoni eest.


Monday, 27 February 2017

Saabumine Ugandasse

Kuna minu lähetus hõlmab ka tegevusi Ugandas, siis 15. veebruari varahommikul asusin Uganda poole teele.

Shianda asub Uganda piirist ainult 70km kaugusel. Sõitsin Shiandast matatuga Mumiasse ja Mumiasest edasi Uganda-Keenia piirilinna Busiasse. 

Piir sai ilusti ületatud ja Busiast Kampalasse jäi veel 200km sõitu. Boda(mootorratta takso) viis mind matatu peatusesse Otsustasin, et saagu mis saab, mina matatuga nii pikka teed ette ei võta. Sõitsin bodaga piiri äärde tagasi, et hääletada ennast mõne mööduva suure bussi peale. Risk tasus ennast ära ja õnneks oligi kohe suur buss Tansaaniast mind piiri ääres ootamas ning sain mugavalt Kampalasse. 

Uganda ja Kampala paistsid kohe silma oma rohelusega. Kampala on suur linn kus elab mitu miljonit inimest ja tänavad kubisevad inimestest kes midagi müüvad või kuhugile tõttavad. 




Ööbin vabatahtlikega tegelevas organisatsioonis Ugandan Pioneers Assosiation(UPA) ja sealne kontaktisik Sam tuli mulle bodaga vastu. Olin nüüd juba pikalt, kaks pool kuud, elanud omapead ja harva kohtunud mzungudega(valge inimesega) kuid UPA maja kubises peamiselt euroopast pärit mzungudest. UPA-sse on tulnud vabatahtlikeks umbes kümmekond inimest erinevatelt maadelt nagu: Hollandist, Saksamaalt, Hispaaniast, Jaapanist, Soomest, Belgiast ja Poolast. Peamiselt on vabatahtlikud pedagoogilise haridusega ja nende projektid ongi seotud Uganda koolidega, kus nad tunde annavad. Seltskond on tore ja saame algusest peale väga hästi läbi.

Vabatahtlikud: vasakult: Tobi, Amara, Thomas, Silvi, Jan
Kampalas on minu tööülesanneteks kohaliku õmblustöökoja Kampala Disabled Initiatives (KDI) müügi parendamine ja tootekataloogi välja töötamine. Tegemist on väikse õmblustöökojaga, kuid seal töötavad naised on väga võimekad. Varasemalt on siin käinud neid koolitamas moelooja Liina Viira, kelle abil on välja töötatud väga ilusad aafrika kangastest tooted.
Kampala Disabled Initiatives pood/töökoda

Minu eesmärgiks on sõlmida jätkusuutlikud kokkulepped kohalike poodidega kes oleksid antud toodetest huvitatud. Turistidele ja vabatahtlikele need tooted väga meeldivad ja seetõttu alustangi poodidega millede sihtgrupp ongi sellele vastav.

Loomulikult tähistasime ka Kampalas Eesti Vabariigi aastapäeva. Kuigi eestlasi siin palju ei ole, siis siiski saime kokku grillisime natuke liha ja mõtlesime Eesti peale.

Sunday, 15 February 2015

Vestlused boda-bodal.

Minu peamised luganda harjutamise võimalused ning samuti huvitavad vestlused kohaliku kultuuri ja eluolu kohta on olnud boda-bodaga sõites. Sekka veel mõni lihtsalt väga naljakas või üllatav teemaarendus. Nüüdseks on mul välja kujunenud teatud boda-mehed, kellele saan kas Namungoonas (õmblejate poe juures) või kesklinnas olles helistada ja kohale kutsuda. Mõned boda-vestlused ja seiklused olen üritanud aja jooksul kirja panna.
Näiteks küsis kord Kakirist Blueskysse sõitnud boda-juht minu käest, et kas mul on naine ja kui ei, siis miks mitte, sest naisega on siiski elu niivõrd palju parem. Ma ei hakanud vastu vaidlema. Mõned kesklinna boda-mehed küsivad aga otse, et kas saaksin neile armastust õpetada ning nad õpetaks mulle lugandat. Selle peale ma tavaliselt vastan, et "ssebo, sina sõida".
Hilja õhtul Kampala moodsa kunsti festivali lõpupeole sõites sattus väga tore boda-juht, kes luganda keeles selgitas, et tal on kaksikvend ja see on siinkandis midagi väga erilist. Ta nimi Kato tähendabki nooremat meessoost kaksikut (naise puhul on nimi Nakato). Kõige selle seletamise jooksul sõitis ta mööda uskumatuid peidetud slummiteid ja juhtis boda-bodat samas väga hästi ja kindlalt. Mingil hetkel olime Theresaga üsna hirmunud, sest ees oli suur trepp ja meie sõitsime otse selle poole, kuid õnneks teadis Kato selle trepi kõrvalt kulgevat eriti kitsast tänavat, mida mööda me edukalt liiklusummikut (ja treppi!) vältisime.
Abdul – alati rõõmsameelne boda-juht, kellega esimest korda sõites rääkisime pikalt liiklusummikutest ja kuidas neid vähendada saaks ning kuna just oli üks islami pühadest saabumas, siis jutustas tema ka kitsest, kes tal kodus tapmist ootab. Abdul on hea juht ja võtab väga väikest tasu, kuid viimasel ajal ma talle enam ei helista, sest igakord on ta enda sõnul  3-5 minuti kaugusel ja jõuab kohale umbes 30 minuti pärast. Natuke keeruline on niimoodi kohtumistele enam-vähem õigeaegselt kohale jõuda.
Hilinemisega meenub ühe vabatahtliku jutt sellest, kuidas hommikul kella kuueks tellitud boda-juht korduvalt ütles, et jah, ma olen kohe seal ja ma juba näen sind ja jõuan sinu juurde, kuid tegelikkuses teda 15 minuti möödudes ikka veel kohal polnud.
Godfrey – elab minu linnaosale üsna lähedal ja temaga sain tuttavaks kui ta ühel õhtul mind ja veel mõnd sõpra kesklinna restorani viis. Godfrey töökoht on kesklinnas ja ta töötab iga päev, pühapäeviti näiteks käib hommikul kella seitsme paiku kirikus ja sõidab siis tööle. Alati on tal varuks mõni muhe ütlemine või nali ning tema arvates peaksin ma siiski Ugandas maad ostma, maja ehitama ja siia jääma. Kampala kohta ütleb ta, et see on tema küla ja ta tunneb igat tänavanurka, siiani on see korduvalt kinnitust leidnud.
Patrick - töötab Namungoona poele väga lähedal ja temaga olen korduvalt kesklinnast kiirkorras õmblusmaterjale toonud. Ta on mootorrattal elatist teeninud üle kolme aasta ja on üks väheseid, kes selle tööga seotud miinuseid välja toob - hingamisteede haigused, lühem eluiga, stress, võimetus oma sissetulekuid pikemaajaliselt planeerida. Tema järgmine plaan on minna taksojuhiks emiraatidesse, nt Abu Dhabisse. Inglise keel on tal väga hea, peab alati lubadustest kinni ja teab maailmaasjadest päris palju.
Charles - sai oma isikliku boda sellise algatuse nagu Tugende (http://www.tugendedriven.com/) kaudu. Tema suurimaks sooviks on koguda piisavalt raha, et oma isiklik elektriku töökoda avada. Charles töötab öösiti Kampala jõukamas ja piduderohkes linnaosas ning töötab nüüd ka uue algatuse SafeBoda juures -> http://www.safeboda.com/

Mina, Charles ja kiivrid

Tuesday, 10 February 2015

Soundtrack

I shall add some posts soon about things I still want to reflect on and share, e g food, boda-boda business and so on but until then enjoy the soundtrack of my time in Uganda. This was the music that followed me most of the time, from the shop to the minibus-taxi, through the streets and pubs.

 

 


 

















Monday, 2 February 2015

Tagasi Põhjamaal. / Back in the North.


Naiste toodetud kaubad jõudsid lõpuks Mondo kontorisse ja on müügiks valmis



ning peas endiselt kummitab/ and still haunting in my head... neera-neera-neera!

Thursday, 22 January 2015

Põhjas, idas, lõunas./ In the North, East, South.

Jõuludest uue aastani rändasin Ugandas pisut ringi ja avastasin palju ilusat, millest millalgi hiljem veel täpsemalt kirjutada soovin. Hetkel on aga uuesti palju tööd ja tegemist, sest juba järgmisel nädalal maandun tagasi Eestimaa talve. Kui kellelgi on veel huvi Bluesky või Disabled Initiatives tooteid tellida, siis uurige siit ja andke endast märku (kadi.epler[at]gmail.com):
https://www.facebook.com/DisabledInitiatives
Samuti võib lehte igakülgselt jagada jne ning mitmed tooted on juba saadaval MTÜ Mondo kaudu!
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
During Christmas and the beginning of January I spent some time exploring Uganda and discovered a lot of beauty that I want to write about in another post at some point later on. At the moment there is again a lot of work to do because already next week I am going to land in the Estonian winter.
If anyone is interested in ordering products from Bluesky or Disabled Initiatives, then visit this Page and let me know: https://www.facebook.com/DisabledInitiatives


Lõputa tee. / The road that has no end.

Päike tõuseb kella seitsme paiku...

... ja loojub kella seitsme paiku.

Lõunasöögiaeg. / Having lunch, nom-nom.

Kidepo National Park - the man, the Coke, the gun.

Jungle on the way up Mt Elgon.


Mt Elgon!


Ema ja laps teel turult koju. / Mother and child on their way home from the market.

Greetings to Estonian Debating Society!

The sausage tree, gets even an elephant drunk, or so the ranger claimed.

Taaskasutus-lambid./ Recycling-kerosene-lamps. 30 eurocents each.